Aastaraamatu lugu - Väikese Väina Mängud

MÄNGUD SUURMAJANDITE AJAL

Väikese väina mängud said alguse aastal 1980. Mõtte algatajaks võib pidada tolleaegset Pöide sohvoosi direktorit Kaarel Paulust (30.11.1937-08.05.1985), kes oli väga spordilembeline mees, tegeledes ise aktiivselt poksiga. Mängudest osavõtjaiks olid neli Väikese väina äärset majandit Laimjala, Muhu ja Orissaare kolhoos ning Pöide sovhoos. Võistlusest tohtisid osa võtta vaid majandite alalised töötajad, stipendiaadid ning majandite töötajate lastest moodustatud võistkonnad. Inimesed, kes kolhoosis ei töötanud, jäid pealtvaatajateks. Mängud toimusid igal suvel ning algselt Orissaares, kuna esiteks seal olid kõige paremad tingimused kergejõustiku- alade läbiviimiseks ning teiseks Orissaare kolhoos oli üks suurimaid lähipiirkonnas. Pärast hakati mänge korraldama ka teistes majandites, kuna eesmärgiks oli korrastada ja üles ehitada staadionid ning spordiväljakud.

Igal aastal peetud mängul oli oma organiseerimiskomitee esimees ja komitee liikmed (6-8 peakohtunikku, peasekretär, 8-10 alade vanemkohtunikku). Kõik mängude käigus üles kerkinud küsimused ja probleemid lahendas organiseerimiskomitee koos kohtunike koguga.

 Igal suvel toimunud mängudel oli oma kindel juhend, mis andis täpse ülevaate kahel järgneval päeval toimuvatest üritustest. Juhend oli välja antud korraldaja majandi poolt ning kõigile soovijaile kättesaadav ja tasuta. Juhendi järgi korraldati Väikese väina mängud sõprussidemete tugevdamiseks naabermajandite vahel, hoogustamaks majandustegevust, heakorrastustöid, sporti, taidlust ja kultuuri. Mängudega selgitati majanditevaheline paremusjärjestus kõikidel spordialadel ning kokkuvõttes üldvõitja.

Igal võistkonnal oli kohustuseks esitada ülesandmisleht, kus pidi kirjas olema võistleja perekonna-, ees- ja isanimi, sünniaeg, amet, võistlusala ning arsti viisa. Avadefileele pidi iga majand saatma 20 ühtlases riietuses võistlejat. Iga-aastaseid mänge jäi lõpetama kas kohalik või mujalt pärit ansambel ning üleüldine taidlus kontsert.

Võistlusalad:

Tootmistegevus

Võistluses arvestas žürii ning kohtunikekogu teravilja- ja kartuli saagikust, liha ja piima tootmist ning iga majandi üldist kasumit.

Heakord

Iga majand esitas kaks tootmishoonet, millest üks pidi kindlasti olema farm ja kaks individuaal majapidamist. Hindamine viidi tavaliselt läbi mängudele eelneval nädalal, kus žürii esimees hindas igat objekti viiepallisüsteemis.

Võrkpall

Mängud viidi läbi välitingimustes. Mängiti kolme geimilised mängud, kus kõik võistkonnad mängisid omavahel läbi. Võistkonna suuruseks võis olla kuni kaheksa mängijat.

Orienteerumine.

Võisteldi suundorienteerumises. Raja pikkuseks meestele oli 6 -7 km ning naistele 4 - 5 km. Arvesse läks kahe parema nais- ja meesvõistleja tulemus igast võistkonnast. Vastavalt kohtadele jagunesid ka punktid.

 Sõudmine rahvapaatidel.

Iga majand võis välja panna neile sobiva arvu võistlejaid, kuid arvesse neist läks vaid kaks paremat aega näidanud võistlejat. Arvesse mitteminevaile võistlejaile kohapunkte ei arvestatud.

Sportlik kalapüük

Igas võistlusest osavõtvas võistkonnas oli kaks võistlejat. Püügiajaks määrati kolm tundi. Kuna püügiajaks oli määratud kolm tundi, siis oli kalapüük ka tavaliselt mängude esimeseks alaks. Paremusjärjestus selgitati iga püütud kala ja iga kala kaalu alusel, kus 10 grammi andis võistlejale ühe punkti. Igal võistlejal oli kohustuslik omada kalasportlase piletit.

Kergejõustik

Alad:

Mehed: 100 m, 1000 m, kaugushüpe, kuulitõuge.

Naised: 100 m, 500 m, kaugushüpe, kuulitõuge.

 Võisteldi kahes vanuseklassis:

1. mehed kuni 45 aastat, naised kuni 40 aastat.
2. mehed alates 45 aastast, naised alates 45 aastast.

Igal alal tohtis iga majand olla esindatud mõlemas vanuserühmas kolme võistlejaga. Iga majandi võistkonnal läks nii meeste kui naiste kergejõustikus arvesse kaheksa paremat tulemust, mille hulka kuulusid kahe parema veterani tulemused.

Kaugushüppes ja kuulitõukes anti igale võistlejale kolm katset. 100 m jooksus pääsesid finaali neli paremat võistlejat aegade põhjal. Võrdsete punktide korral punktitabeli järgi sai otsustavaks järgmine kõrgem tulemus.

Kergejõustiku võistluste raames toimus ka majandite töötajate 7 - 10 aastaste laste ühe staadioniringi pikkune jooks ( s.o 320- 400 m ). Laste jooks aga ei läinud võistkondlikku punktiarvestusse.

Rahvuslikud alad

Köievedu. Köieveo meeskonnas osales viis võistlejat pluss üks varumees ning kapten. Varuvõistlejat tohtis vahetada matšide, kuid mitte tõmmete vaheajal. Võistlussüsteemiks oli miinussüsteem, kus paarid loositi kohapeal.

 Sangpommi rebimine. Võistlustel kasutati sangpommi raskusega 32 kg. Võistlejate arv oli piiramatu. Parima väljaselgitamiseks arvestati kahe parema võistleja tulemused summeeritult.

Pendelteatejooks ja pendelteatejooks lastele. Iga võistkonna moodustasid viis naist ja viis meest. Joosti 10x80m paljajalu staadioni murul. Laste pendelteatejooksu nagu ringijooksugi, ei arvestatud võistkondliku paremusjärjestuse väljaselgitamisel. Võistkonda kuulusid neli poissi ja neli tüdrukut. Joosti 8x60m paljajalu staadioni murul.

Naiste saapavise. Viskevahendina kasutati naiste kummikut. Lubatud võistlejate arv oli kuni neli igast majandist. Arvesse läks aga kahe parema võistleja tulemus, millele vastavalt jagunesid ka punktid.

Rahvuslikel aladel selgitati võistkondlik paremusjärjestus alade punktide summa põhjal.

Viktoriin

Igast majandist valiti välja neljaliikmeline võistkond. Esitati 20 küsimust - 7 spordivaldkonnast, 7 Saaremaa ja tolleaegse Kingissepa rajooni teemadel ( geograafia, ajalugu, kultuur ja majanduselu ) ning 6 küsimust variast. Võitja selgitati saavutatud punktide alusel. Võrdsete punktide summa korral esitati lisaküsimusi kuni selgus võitja.

Taidlus

Vastava majandi lauluväljakul vms. esinemispaigas, kus mängud aset leidsid, andsid taidlejad 1,5 tunni pikkuse ühiskontserdi. Iga majandi taidluskollektiiv esines ca 15 min pikkuse kavaga. Kollektiivi puudumine etenduselt miinuspunkte ei andnud. Lisapunkte punktiarvestusse aga andis majandi juhi või tema asetäitja osavõtt etendusest.

Autasustamine

Mängude üldvõitjat võistkonda autasustati rändkarikaga, iga ala võitjat võistkonda võistkondliku auhinnaga. Individuaalvõitjaid ja võitnud võistkondade liikmeid autasustati medali, vimpli ja diplomiga. Iga ala kohtunikud said mängudest osavõtja vimpli ja suveniirmärgi.

 

MÄNGUD PÄRAST SUURMAJANDITE "KADUMIST”

Majandite lõpuaastail mängud mõnevõrra soikusid ning mõnel aastal jäid hoopis ära. 1993. aastal aga taaselustati Väikese väina mängud Orissaare valla poolt ning toimusid kuni 2013 aastani. Peale nelja Väikese väina äärse valla on olnud hilisematel võistlustel osavõtjaid ka Kuressaarest, Kaarma, Leisi ja Valjala vallast. Võistlejaid on olnud ka suurel mandril elava rahva hulgast, kuid võistelda saamiseks pidid nende vanemad või vanavanemad olema pärit kas Saare- või Muhumaalt. Mängude taastamise algusaastail üldist paremusjärjestust ei selgitatud, kuid võistlustulemusi üldiselt võrreldes oli Orissaare siiski parim.

Kunagistele võistlusaladele lisandusid mitmed uued alad nagu odavise, kettaheide, kõrgushüpe, 800 m ja 1500 m jooks.

Rahvuslikele spordialadele lisandusid spinningu täpsusheide, rammumeeste mitmevõistlus, vallavanemate ja volikogu esimeeste kurnimäng, suur teatevõistlus, mis koosnes üheksast etapist: 1-naisaerutaja viib meesujuja merele, 2- meesujuja, 3- naisjooksja, 4-meesveteran jooksja, 5-neiu ( kuni 18. aastane ) jalgrattur, 6- ratsutaja, 7- naisveteran jooksja, 8- meesjooksja, 9- poiss abimootoriga jalgrattaga.

Teatevõistluse alad asendusid ajapikku mitmete erinevate aladega nagu karkudega jooks, kotijooks, täpsusvise, naisekandmine, rulluisutamine jne.

Ära jäid heakorra ja tootmistulemuste hindamine ning ka kalapüük oli oma populaarsust kaotamas.

Üldiselt said mängude toimumise viimastel aastatel põhilisteks aladeks kergejõustik ja võrkpall, millele lisandusid väiksema populaarsusega mitmevõistlus, rahvuslikud spordialad ning viktoriin.

                                                       Kaia Kollo

2001, uurimustöö Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskond